Kuusalu KiVa tiim: ühised väärtused ja hoiakud on olulised iga õppeaasta alguses üle vaadata

Reedel, 15. septembril toimus Kuusalu keskkoolis KiVa-päev, mille peaidee oli „KOOS" ehk siis kõike tehti sel päeval koos, kogu kooliperega. Uurisime kooli KiVa-tiimi liikmelt ja tugikeskuse juhatajalt Piret Kambrilt, miks sellise päeva korraldamine ette võeti ning kui oluliseks nad KiVa-päevi peavad.

Kust tuli idee KiVa päeva korraldamiseks ja kas olete sarnaseid üritusi ka varasemalt korraldanud?

Meie koolis on KiVa hästi käima läinud. Kuna nii kooli juhtkond kui ka suur hulk õpetajaid peab seda programmi tõhusaks, on ka KiVa tiimil lihtsam seda eest vedada ja uusi ideid ellu kutsuda. Nii juhtuski, et ühel järjekordsel KiVa tiimi koosolekul (mida me peame regulaarselt üks kord nädalas) mõistsime, et 1.-6. klasside õpilased ja õpetajad on küll juba üsnagi teadlikud KiVast, aga vanemate klasside õpilased ei tea sellest suurt midagi. Siis tekkiski esimest korda mõte, et tuleks korraldada üks suurem ülekooliline kiusuennetuspäev, et KiVa saaks kõigile nähtavaks ja kuuldavaks.

Esialgne idee küpses meil üsna kaua. Talvest sai kevad ja kevadest suvi. Alles suve lõpuks otsustasime ära kuupäeva ja alustasime koolipere kaasamist, sest tundsime, et nii suurt üritust väikese tiimiga hästi teha ei õnnestu. Koolis on suuri üritusi korraldatud varemgi (näiteks kooli olümpiamängud), kuid konkreetselt kiusuennetusele suunatud üritusena oli see küll meie koolis esmakordne.

Miks just selline avaüritus?

Suurte ürituste korraldamine paljude osapooltega on aeganõudev protsess. Esialgu kaardistasime selle päeva mõtted KiVa tiimi keskselt, seejärel liitsime korraldamisse kehalise kasvatuse õpetajad, sest mõistsime, kui oluline on liikumine. Siis kaasasime meie kooli huvijuhi, kes pakkus oma ideid, kuidas päev veelgi vahvam saaks. Edasi tulid juba kokkulepped kooli toitlustustiimiga ja klassiõpetajatega. Planeerimine sai hoo sisse, kui olime kokku leppinud, et päeva peaideeks saab „KOOS”.

Kuna koolis õpib üle 600 õpilase, mõistsime üsna pea sedagi, et õpetajatest korraldamisel ei piisa. Nii sündiski idee kaasata korraldamisse õpilased. See oli paras väljakutse, sest suur hulk inimesi oli vaja varustada üheselt mõistetava infoga, et kõik saaks sujuda tõrgeteta. Raske on vastata küsimustele, miks just selline avaüritus. Usun, et oluline on mõelda suurelt, siis õnnestub ka suuri asju teha.

Kuidas hindate selle õnnestumist? Milline on olnud tagasiside?

Oleme rõõmsad, et päev toimus tegusas saginas. Tagantjärele analüüsides leidsime, et suurimaks „kiusupunniks" sel päeval osutus vihm, kes meid siseruumidesse sundis. Päris ära jäi kriitidega jalakäijate teele joonistamine, aga see-eest saime galeriis tapeedirullidele joonistada. Selle ühisjoonistamise tulemus on siiani meie kooli fuajees kõigile imetlemiseks üleval.

Lapsed andsid positiivset tagasisidet ka marssimisele, kus sai harjutada vahvaid hüüdlauseid, nagu näiteks: „Parem, parem, üheskoos on parem!" Eriliseks osutus laste tagasiside põhjal söömine klassiruumides, mis esialgu oli planeeritud piknikuna kooli männikus. See aitas kaasa ka oma klassi ühistunde tugevnemisele. Seega võime ainult nentida, et isegi keerulistes olukordades saab valida - kas teeme rõõmuga või rõõmuta.

Kas kavatsete sarnaseid üritusi ka tulevikus korraldada?

Oleks väga vahva, kui KiVa päevast saaks meie kooli traditsioon. Õppisime sel päeval nii mõndagi, sealhulgas positiivsete lahenduste otsimist, suhete loomise ja hoidmise olulisust, koostegemise rõõmu tähtsust ning usaldust.

Kui oluliseks peate kooliaasta alguses KiVa programmi n-ö suurt avapauku?

Ühised väärtused ja hoiakud on olulised iga õppeaasta alguses üle vaadata ja läbi rääkida ning neis kokku leppida. Ei aita suhtumisest, et oleme sellest juba rääkinud. Kõik olulised asjad tuleb üle korrata ja meelde tuletada. See on pikk ja põnev teekond. Kiusuennetuse avaüritus kooliaasta alguses on suurepärane võimalus kõik olulised teemad nähtavale tuua.

Kuusalu KiVa-päeva kohta saad veel lugeda nt siit.