Kellele on kiusamine kasulik?

Rohkem kui 40 aasta jooksul tehtud uurimused näitavad, et kiusamine on koolis üks suuremaid kahjustajaid, tuues endaga kaasa vahel väga tõsiseid tagajärgi kõigile osapooltele: nii kannatajatele, kiusajatele kui pealtvaatajatele. Ei ole suudetud tõestada, et kiusamisel oleks ühtegi pikaajalist kasu. See ei ole suureks saamise loomulik osa ega tee kedagi tugevaks. Vastupidi!

Kuigi tavamõistes on sõnal „kiusamine“ väga lai tähendus, on kiusamine nähtusena siiski väga täpselt piiritletav. Kiusamine on tahtlik ja korduv teist inimest kahjustav käitumine, kus kasutatakse ära jõudude ebavõrdsust, mistõttu on ohvril raske end ise kaitsta. Jah, see tähendab, et iga kaklus, eriarvamus, tüli ja konflikt, kui need toimuvad ühekordselt ja võrdsete osapoolte vahel, ei ole kiusamine.

Kiusamise kahjustav mõju tuleneb ennekõike korduvusest ja jõudude ebavõrdsusest, mis tekitavad hirmu ja abitust. Korduvus viib kiusu kahjustava mõjuni ka juhtumite vahepealsel ajal, sest kannataja on pinges ja kardab järgmist kohtumist kiusajatega. Ohvri jaoks on see painajalik kogemus, mis võib viia ärevuse ja depressioonini, enesehinnangu ja õpiedu languseni ning lausa elust lahkumise mõteteni. Kiusaja võib küll nautida lühiajaliselt eduelamust ja hirmul põhinevat populaarsust, kuid pikemas perspektiivis ähvardab ka neid ärevus, suhete probleemid ning ligi 4 korda suurem tõenäosus olla noore täiskasvanuna kuriteoga arvel. Pealtvaatajad kogevad aga suuremat ärevust, ka depressiooni sümptome, tugevalt on häiritud nende turvatunne ning soodustatud on sallimatud ja agressiivsed käitumisnormid. Kasu pole seega kiusust kellelegi.

Koolidel on kohustus tagada laste turvalisus (PGS, §44) ja toetada igakülgselt tervet arengut. Miks siis kiusamine ära ei kao?

Viimase aja uurimused näitavad, et kiusajaks ja ohvriks võib sattuda iga laps. Ei pea sugugi olema eriline, keerulise taustaga või katki. Piisab sellest, kui õpilastel puudub kuuluvustunne, ei nähta enda olulisust seltskonnas ning klassi kirjutamata reeglid lubavad teiste alandamist ning kahjustamist. Need reeglid kujunevad ühelt poolt õpetajate poolt kehtestatud normidest ja teiselt poolt laste endi kaasatoodud tõekspidamistest näiteks sallivuse kohta. Kui lapsed tulevad kooli veendumusega, et teistsugustel meie hulgas kohta ei ole, on õpetajal väga raske klassis hoolimise ja meie-tunnet tekitada. Mida siis teha?

Kiusamise vähendamise edulood näitavad mõjusana kooli ja lapsevanemate tihedat koostööd. Vanemana tasub esimese asjana uurida, mida kool kiusamise ennetamiseks teeb ja kuidas lahendatakse juhtumeid. Igal koolil võiks nii ennetus kui sekkumine olla süstemaatiline ja läbimõeldud, kasu on ka terviklikest kiusuennetusprogrammidest. Kui kooli tegevused on teada, on ka lapsevanemal lihtsam vajadusel koostööd otsida.

3 asja, mida saad teha oma lapse „vaktsineerimiseks“ kiusamise vastu:

✓ kujunda lapsega harjumus igapäevaselt oma koolikogemustest vestelda – nii õpib laps oma asjadest – ka muredest – rääkima ja ka teisi kuulama;
✓ hoia lapse enesehinnang terve – laps vajab tunnet, et ta on oluline, saab hakkama ja kuulub kuhugi. Nii on ta vähem haavatav ja tunneb ka ise väiksema tõenäosusega vajadust teistele liiga teha;
✓ aruta lapsega nii peres kui koolis kehtivate reeglite ja väärtushinnangute üle, sh mida tähendavad teile sallivus, hoolivus, austus ja julgus ebaõigluse vastu astuda – nii tekib lapsel kiusamist mittevõimaldav väärtussüsteem.

3 asja, millest on kasu, kui laps on seotud kiusamisjuhtumiga (ükskõik, millises rollis):

✓ jää ise rahulikuks ja kuula toetavalt oma lapse lugu;
✓ väljenda selgelt, et kiusamine on igal juhul lubamatu ja tahad oma last igati kiusamise lõpetamisel aidata – seda nii siis, kui laps kannatab, teeb ise teistele liiga või on kiusu pealt näinud;
✓ mõelge koos lapsega võimalusi kiusamise peatamiseks – nii annad talle julgust ja lased lapsel tunda end suutlikuna. Kindlasti teavita koolis toimunud kiusamise puhul ka kooli – ainult nii saab anda võimaluse juhtumit kohapeal jälgida ja lahendada.

Kiusamise vähendamise ja oma lapse abistamise kohta saab lisaks lugeda:
Laste ombudsmani büroo nõustamisvoldikust „Kool kiusamisest vabaks“
Kiusamisvaba Kooli kodulehel saadavast lapsevanemate miniõpikust
Haridus- ja Teadusministeeriumi kooliturvalisuse ülevaatest

Kristiina Treial, TÜ õppejõud, SA Kiusamisvaba Kool asutajaliige